Jalutamas.

Katherine kõndis aeglasel ning uhkel sammul linnaväljaku poole. Sinna jõudnud, naeratas ta õrnalt, kui märkas ühte meest pilli mängimas ning laulmas. Katherine valis endale hea koha, tõstis punutud korvi paremini käele ning jäi vaikselt meest kuulama.

Ot: Feel free to join!

Lancelot jalutas pisut unisel ilmel linnaväljakul. Polnud palju möödunud sellest, kui ta alles sadulast tuli ja vahepeal oli mees ehk tunnikese tukastada saanud.

Katherine kuulas hoolikalt noormehe osavat mandoliinimängu ning kõlavat häält. Neidis ohkas ning suundus edasi, samal ajal pilku ikkagi pillimängijal hoides. Selle tulemusena põrkas neidis kokku sir Lancelot'iga. "Väba vabandan, sir," sõnas ta alandlikult ning suunas pilgu maha.

"Pole hullu," naeratas Lancelot neidist silmitsedes: "hoopis mina peaksin vabandama, et ei vaadanud, kuhu ma lähen."

Katherine pilk on ikka veel tolmusel väljakuteel ning ta neelatas. "Minu süü," sõnas ta vaikselt. "Vabandan veelkord."

"Ma viga ei saanud, seega pole hullu," sõnas Lancelot kindlal mahedal toonil.

Katheine tõstis pilgu ning naeratas. "Aitäh," sõnas ta ning vaatas veelkord linnaväljaku keskele, kust laulev mees pilliga oli lahkunud.