Pühapäevasel jumalateenistusel

Leedi Guinevere sammus kirikuustest sisse, noogutades tervituseks kõigile, kes teda silmasid ja aupaklikult kummardasid. Guinevere naeratas ja sammus mööda vahekäiku edasi, otsides endale sobivat kohta ning ehk ka mõnd tuttavat nägu.

Marilyn oli sättinud end istuma kolmandasse pinki paremal. Erinevalt teistest pühapäevadest ei olnud seekord temaga koos tema isa. Nimelt oli mees end halvasti tundnud ja Marilyn oli arvanud, et on parem, kui mees jääb koju puhkama, et mitte endale liiga teha.
Neidis ise istus rahulikult pingil ja vaatas mõtlikult altarit.

Leedi Guinevere vahetas mõned lahked sõnad preestriga, kes seejärel altari poole suundus. Naine ise istus teise pingiritta, tõmmates kleiti katva punase keebi enda ümber, et mitte liialt ruumi võtta.

Ka Ayleth saabus oma isa ja vanema õega jumalateenistusele. Koheselt õnnestus tüdruk aga rahvamassiga nii kaasa minna, et kadus pere silmist. Tütarlaps vaatas otsivalt ringi, lootes leida kedagi tuttavat. Üsna pea vandus ta aga alla ja võttis istet ühel pingil, jäädes jumalateenistuse algust ootama.

Guinevere vaatas hajameelsel ilmel ringi, leides nii mõnelgi pool tuttavaid nägusid, kuid enamus olid oma peredega tulnud ning naine ei liikunud kohalt. Arthur oli naaberriigis lepinguid sõlmimas ning seetõttu oli ka Guinevere ilma kaaslaseta saabunud. Leedi viis pilgu altarile, kus preester kõnelema hakkas.

Marilyn vaatas veel ringi ja märkas pink eespool ja veidi eemal istumas kuningannat. Neidis ei tahtnud naist, aga segada ja pealegi oli jumalateenistus oma alguse saanud. Marilyn jäi tähelepanelikult preestrit kuulama.

Guinevere tõusis palve lugemiseks ning viis pilgu jumalakujule, mis altari kohal kõrgus. Naisele oli alati meeldinud kirikus käia, kuna Jumala ees olid kõik võrdsed.