Keskpäeval

Päike säras kõrgel taevas, soojendamas suurele turule kogunenud inimesi. Oli üks neist päevadest, kus kõik kogunesid turule just päeval, kogu nädala toodangut kaema. Ka Ahyleth jalutas, käed seljale toetatult, mööda munakivisillutist, peatudes harva ka mõne leti juures. Ta kandis pikka, tumerohelist kleiti ja ta juuksed olid kinnitatud pea peale, mõned väiksed, värvikad suled patsi kaunistuseks pistetud.

Aragorn kõndis aeglasti turu poole. Vahepeal vaatas enda taha , kas keegi jälitab teda aga ei näinud kedagi sellist. Varsti jõudis Aragorn keskpäeval turule. Vaatas mõne leti juures asju aga ei pakkunud talle huvi see.

Cecilia jalutas läbi rahvasumma, lastes pilgu läbi turu joosta. Oli palju müüaid, kes üksteise võidu karjusid ja oma kaupa inimestele pähe määrisid. Neiu peatus õunaletiääres, mille müüaks oli kidura välimusega vana naine. Cecilia vaatas korraks naist ja seejärel õunu, mis polnud küll parima välimusega, kui arvatavasti kõlbasid siiski süüa.
,,Kas oskate öelda, kui palju need õunad siin maksavad?". Vanamutike noogutas ning peagi oli Philippa korv õunu täis.

Ayleth vihkas, kui pidi mööduma kaupmeestest, kes olid teinud enda putka juurde lahtise tule. Just nende juurest, üritas tütarlaps võimalikult ringiga mööduda. Lõpuks leidis ta noorte talupoegade leti, kus müüdi lisaks toidukaubale ka huvitavaid ehteid.

Leedi Guinevere sammus koos ühe teenriga turuplatsile. naise helerohelist maani kleiti kattis taas sametpunane rüü, mille servad tuule käes pisut lehvisid. Naine kõndis rahulikult edasi, pilk üle lettide liikumas.

Aragorn istus maha ühe kaupmehe kõrvale. Uuris rahva käest, mis täna head ka on.

OT: Tulen ka turule, olen lahe.

Lancelot jalutas läbi turuplatsi. Nii tema paremal, kui ka vasakul käel olid ümarlaua rüütlid. Omavahel arutasid nad parajasti keltide halba relvastust. Lanceloti pilk jäi hetkeks pidama Leedi Guinever'ile, kuid ta viis selle kiirelt Borsile, kes seletas kuidas kõik keldid kiirelt maha nottida.

Leedi peatus ehete juures ja silmitses kaunit kätetööd naeratuse saatel. Naine ostis endale ühe punutud vöö ning maksis ostu eest, lastes teenril vöö korvi pakkida. Lettide vahel ringi vaadates torkasid koheselt silma ümarlaua rüütlid.

"Nad kaitsevad vaid oma maad," põhjendas Lancelot keltide rünnakuid.
"Tehku seda kusagil mujal," naeris Bors ja temaga liitusid kõik teised ümarlauarüütlid. Neile pöörati üksikuid pilke ja muiged kaunistasid neidude nägusid.

Johnny tuli ka turule oma venda otsima. Aga ta ei teadnud kus tema vend täpselt on. Johnny vaatas ühe kaupmehe leti, äkki kuulis oma lähedalt Leedi Guinevere häält, kui Johnny ei hakkanud vaatama enda ümbrust, kust see tuli hääl.

Leedi naeratas kergelt, nähes üht noort külaneidu igatseval ilmel rüütleid jälgimas. Arvatavasti oleks iga neid soovinud olla nende südamedaamiks, kuid vähestel oli see au. Otsustavalt seadis Guinevere sammud rüütlite poole, teeseldes huvi sealpool asuvate kaupade vastu.

Kui Leedi rüütliteni jõudis langetasid kõik nagu üks mees austusavaldusena pea.

Aragorn ajas end püsti ühe kaupmehe kõrvalt ja kõndis Leedi ja Ümarlaua rüütlide lähedale.
Aragorn vaikis nende lähedalt.

Ka Emmeline oli end sellel ilusal päikselisel päeval leidnud tee turule. Pikk, tumesinine kleit maani ulatumas, jalutas neidis ühe leti juurest teise, vaadates uudishimuliku pilguga kaupa. Siiamaani polnud ta veel midagi huvitavat leidnud.

Guinevere naeratas ja noogutas tervituseks. "Tulite kehakostile või lihtsalt kaunist päeva nautima?" küsis naine viisakalt.

Johnny kõndis Emmeline kõrvale. Soovis talt küsida midagi aga vaikis selle asemel aga Johnny vaatas mõnda aega Emmeline poole

"Ikka keha kostitama," naeris Bors. Lancelot noogutas: "kas Mileedi vajab eskorti?"

Aragorn tüdines turul olemise ja lahkus turult , suundus metsa poole.

Kui Emmeline enda kõrval ühte rüütlit märkas, vaatas neid teda hetkeks küsivalt. Peagi muutus see aga viisakaks naeratuseks.

Johnny läks ühe vana tuttava leivaküpsetaja juurde ja ostis talt ühe pätsi leiba. Johnny kõndis leivaküpsetaja juurest minema turu keskele ja hakkas sealt tükk haaval leiva sööma. Paar väiksemad tükki andis kahele poisile maiuseks.

Silmanurgast oli märganud Ayleth Leedi Guinevere saabumist turule, ei möödunud enam palju aega, kui ka ümbarlauarüütlid austasid kaupmehi oma kohalviibimisega. Aylethile oli letilt jäänud kätte üks sulgedega peaehe, mille ta pikemalt mõtlemata ka kohe ära ostis.
Tasunud enda ostu eest, üritas tütarlaps liikuda nii, et saada parem ülevaade rüütlitest ja Leedist.

"See oleks meeldiv ent mitte vajalik. Oma rahva seas tunnen ma end kaitstuna," vastas Guinevere lihtsalt. Talle ei jäänud märkamata suurenenud tähelepanu, kuid naine oli sellega harjunud.

"Kuidas Leedi soovib," lausus Lancelot ning naeratas.
"Miks teeb Mileedi ise oma sisseoste?" küsis Bors veidi naljatledes.

"Täna on liiga kaunis ilm, et troonil tühjusesse jõllitada," lausus Guinevere muiates. "Leedi on samuti inimene, kuninganna või mitte."